Laadimine
Teejuht
See, mida keegi ei ütle ja mida tasub teada enne külade läbimist: ajad, transport, raha ja kombed.
Igal riigil on oma: vali enda oma ja räägime, mida tasub teada enne selle külade läbimist.
Auto on ülekaalukalt parim viis külade läbimiseks: väikeste vahel käib buss üks-kaks korda päevas ja nädalavahetustel peaaegu mitte kunagi. Iga küla juures ütleme, mitu kilomeetrit oled tema piirkonna keskusest, ja on link marsruudi avamiseks kaardil.
Paljudes väikestes külades pole ei tanklat ega sularahaautomaati. Tangi lähimas linnas ja võta kaasa veidi sularaha riigi valuuta: baarid, turud ja väikesed öömajad ei võta alati kaarti.
Ilusates külades on vanalinn tavaliselt jalakäijate ala või väga kitsaste tänavatega. Tavaline on jätta auto sissesõidu juurde ja minna jalgsi üles: viis minutit ja säästad end pahandustest.
Söö seal, kus söövad kohalikud, ja siis, kui nemad söövad: väljaspool seda aega on paljud köögid kinni. Kolmesaja elanikuga külas on üks restoran ja see täitub, nii et nädalavahetusel tasub ette helistada.
Pidude ajal küla muutub: on muusikat, toitu ja rahvast koiduni, aga ka kõik täis ja öömajad kuid ette välja müüdud. Vaata enne broneerimist küla peokalendrit ja otsusta, kas tahad neid kogeda või vältida.
Küsi külas, kas kraanivett saab juua: see on kohati erinev. Paljudel väikestel küladel pole oma apteeki, vaid valveapteek naaberkülas.
Orgudes ja mägedes jääd levita. Laadi enne väljasõitu alla piirkonna kaardid ja salvesta küla leht, et seda võrguühenduseta lugeda: selle veebi saab paigaldada rakendusena.
Väljaspool turismipaiku räägib külades vähene osa teist keelt — aga sind aidatakse ikka. Neli sõna sealses («tere», «aitäh», «palun», «arve») avavad kõik uksed, ja küsimine külakõrtsis on ikka veel parim otsingumootor, mis olemas on.
Paigalda rakendus · Ava see avakuvalt ja loe ka ilma levita.